Tere!

Juba väikesest tirtsust peale on mulle meeldinud joonistada ja kui ma juba joonistasin, siis nii süvenenult, et isegi keel oli suust väljas, ilma, et oleksin sellest ise teadlik olnud. Mulle väga meeldis vaadata “Onu Raivo jutupliiatsit”, kus Raivo Järvi joonistas nii vahvaid illustratsioone ning samal ajal vestis muinasjutte. Tänu onu Raivole teadsin, et professionaalid kasutavad pliiatseid, mis on metallkarbi sees.

Mul olid lasteaias väga toredad õpetajad, üks eriti vahva tädi oli Ene-tädi . Tema joonistas minu silmis sama toredasti nagu onu Raivo ning ka tema pliiatsid oli metallkarbi sees – seega oli ta ilmselgelt professionaal. Sellest ajast alates unistasin ka mina oma metallkarbis pliiatsitest.

Suur joonistamise tuhin viis mind Tartu Kunstikooli kujundusgraafiku erialale, mille ajal soetasin omale nii mõnegi metallkarbi pliiatsitega. Ei teagi, kumb oli olulisem, kas metallkarp või selle sisu.

Peale seda jätkasin oma õpinguid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Ma olen oma hingelt vist kass, sest lisaks pliiatsitele olen ma ka lõngamaniakk ja suuresti selle tõttu valisingi tekstiili eriala.

Kooli kõrvalt käisin ühes armsas kohvikus joonistamas kookide ja tortide peale. See oli eriti põnev, sest mul polnud aimugi kui loomingulisi asju inimesed oma tortide peale tahavad – öökull, madu, koopiat lapse joonistusest, verevõtu katsuteid… Kohviku kaudu leidsin nii mõnegi vahva illustratsiooni tööampsu. See oli väga tore ja põnev aeg.

Minu metallkarbis pliiatsite armastus on mind viinud edasi tehispliiatsini, mis pole muud kui ikkagi pliiats metallkarbis, seega olen samuti professionaal oma väikese mina silmis.

Mul on väga hea meel, et oled leidnud minu armsa e-poe ning loodan, et ka Sina leiad siit omale midagi toredat nii oma perele kui ka kingituseks lähedastele.

Kohtumiseni, kirjutamiseni ja kindlasti joonistamiseni!
Mariisa